Dávga suoddjimpárkka lea Bådåddjo gávpoga lahka.
Dávga suoddjimpárkka lea guovllus gos eanemus ássit orrot Nordlánddas, sihke Fuoskko ja Bådåddjo gávpot lea lahkosis. Lagabui 50 % Nordlándda mánáin ja nuorain orrot álbmotmeahci lahka. Álbmotmeahccái lea vejolaš beassat vácci sihke girdihámmánis, togastašuvnnas ja leaktofanashámmánis. Dan dihte go lea álki beassat álbmotmeahccái de lea maid šaddan bivnnuhis meahccevánddardanguovlun, erenoamažit mánáide ja nuoraide, ja nu leage maid ožžon buddestatnama «mánáid álbmotmeahcci».
Dávga suoddjimpárkkas lea viiddis várreguovlu man gáissát ja vuonat birastit. Guovllus gávnnat gáissáid, vákkiid, čoruid ja dehálaš njeaššeeatnamiid. Dávga suoddjimpárkkas leat iešguđetlágan meahccevánddardanvejolašvuođat sihke bievlan ja dálvet, muhto lea liige bivnnuhis báiki čuigiide. Álbmotmeahcis sáhtát bearrašiin mannát sihke čuoiganláhtuide čuoigat ja maid daid bivnnuhis alla gáissáid vulos skirvehallat. Lea maid vejolaš searvat «Valnesfjord rundt» čuoigamiidda.
FÁKTÁ
417 km²
Suodjaluvvon jagis 2009
Vuonat ja gáissát
«mánáid álbmotmeahcci»
Valjit čuoiganvejolašvuođat
Albbas – Norgga áidna villa bussáealli
Albbas lea Norgga áidna ja stuorámus bussáealli, albasa duovdagat leat vumiin ja ráhpes guovlluin. Dákkár eatnamat leat dávjá gohčoduvvon «gaupland» dahje «albbaseatnamat». Dávga suoddjimpárkkas leat olu ráhpes eatnamat ja alla rámat danne leat dán guvlui sajáiduvvan albasat.
Albbas lea lášmadis ealli ja nagoda jienajávohaga njáhkat, danin lea albbas hui fitmadis bivdi. Dáin guovlluin leat albasa sálašeallit earet eará bohccot ja sávzzat ja muđui smávit njiččehasat ja lottit.
Guhka lei albbas vašuhuvvon ealli Norgga mehciin, addui báhčinbálká albbasbivdiide, ja nu nohkkui measta nálli. Dál lea albbas suddjejuvvon ja hálddašuvvo guovtti eavttu vuođul, nálli galgá bisuhuvvot, muhto maid hehttet ahte ii leat goarádussan biebmoelliide. Norggas lea mearrádus ahte galget jahkásaččat šaddat 69 albbasčivgga, ja 10 dain Nordlánddas.
Dát albbas báhččui Fuolddá suohkanis go lei speadjan bohccuid. Báhčinlohpi dakkár dilis lea dehálaš ja doaibma vahátváidudeaddjin guođohanealáhussii oppa Norggas.
Dávga lea mánáid álbmotmeahcci
Dávga suoddjimpárkka lea guovdu Nordlándda stuorámus ássanguovllu, guovlu gos sihke unnibut ja stuorábut besset meahcástallat ja suohtastallat.
Dávga suoddjimpárkka lea erenoamážit heivehuvvon nu ahte mánát ja nuorat ožžot buriid meahcástallan vásáhusaid. Doppe leat gávdnamis luonddubálgát, heivehuvvon dealit mánáide ja láhtut fiinna mátkkážiidda.
Dálvvi lea Dávga suoddjimpárkkas vejolaš gávdnat sihke stoahkansajiid ja čuoiganvejolašvuođaid. Heias Bådådjos, Fridalenis Fuoskkus ja Rusvijkkavuomis leat láhččojuvvon čuoiganláhtut, gos lea vel vejolaš vuohttit elliidluottaid nugo, oarri, rieban ja njoammil. Geasset ealáska Dávga suoddjimpárkka. Jus čuovut luonddubálgá Heiai goavddi lusa beasat oahpásnuvvat guovlluin ja álbmotmeahci elliid ja lottiid birra maid oahppat. Muđui lea unnajuolggážiidda vuogas mátki goavddi lusa Hømmervattenis, dahje alážiidda Finnkonakken ja Skautuva.
Dálvet čeargan čuoigi čuoigala
Dávgga suoddjimpárkka gáissát geasuhit čuigiid skirvehallat alla vilttiid. Dálvet go muohta lea gokčan várrečohkaid ja girkes čuovga fille duoddariidda de ii leat álki vuosttildit. Dávga suoddjimpárkkas leat čuoiganvejolašvuođat sihke daidda geat geassásit gáissáide, muhto maid sidjiide geat čuiget duolbaeatnamiin.
Dávga suoddjimpárkka lea geasuhan čuigiid arvat ovdal go šattai álbmotmeahccin. «Erlingbu» lea čuoiganbarta juste álbmotmeahci ráji siskkobealde ja lea bivnnuhis čuoiganbáiki. Dohko lea álki beassat Heias Bådådjos ja lea maid dávjá čuoiganláhttu. Dán barttas leat ollu jagiid sihke Bådåddjo álbmot ja eará čuoigit beassan návddašit njálgga hávvarmáli. Fridalenis ges Fuoskko suohkanis lea guovlu gos lea valjit muohta dálvet. Doppe leat sihke láhččojuvvon čuoiganláhtut, muhto maid buorit vejolašvuođat iežat láhtuid ráhkadit.
Dávgga njeaššeeatnamat: girjás elliidbiras
Njeaššeeatnamat leat gávdnamis rittuin, jekkiin, johkagáttiin ja jávregáttiin. Njeaššit gokčet 6% eatnamis ja lea ruoktu 40% buot elliin ja šattuin.
Njeaššeeatnamiin Sætervatnet guovllus Valnesfjordas leat ollu jávrrážat, jogat ja jeakkit. Dat leat dehálaš monnensajit čáhcelottiide. Dávga suoddjimpárkka gáhtte ja bisuha sihke hárvenaš ja dábálaš loddenálliid monnenguovlluid.
Giđđa ja geassi lea čáhcelottiid monnenáigi. Čáhcelottit dahket bessiid eatnama nala, leage dan dihte várrogas go vánddardat dán áigodagas ja guora áinnas merkejuvvon bálgáid. Jus leat čalbmes ja guldalat de soaittát goitge beassat oaidnit lottiid vuorjjakeahttá.
Erenoamáš vuonat
Mearra lei ovdal dehálaš sihke birgejupmái ja ássamii olles Nordlánddas. Vuonain lei biebmu gávdnamis sihke olbmuide ja elliide. Dávgga suoddjimpárkkas lea vejolaš eatnamiin vuohttit dološ eallinvuogi.
Sjuŋkavuonas ásset olbmot ain vuotnagáttiin, muhto Sjuŋgga gilážis leat fas olbmot eret fárren ja dálut adnojit dál astoáigebartan. Oarjjevuonas fas gávdnat bázahusaid mearrasámi ássamis ja vuotnamohkis leat fas gávdnan bázahusaid bihtánsámi ássamis.
Áhpenjárga lea bivnnuhis báiki, fearja suvdá Mïssto rastá ja suvddidettiin beasat oaidnit oasážiid Dávgga erenoamáš eatnamiin mat birastit vuona. Nevelsfjordenis beasat maid vásihit erenoamáš eanadagaid ovdamearkka dihte gálliid ja buolžža man gohčodit «Prestekragen».
Váriid ja vuonaid gaskkas girddaša mearragoaskin (Haliaeetus albicilla). Nordlánddas lea stuorámus mearragoaskin máddodat ja Dávga suoddjimpárkka lea dehálaš guovlu mearragoaskimiidda. Mearragoaskin lea dat loddi Norggas mas lea guhkimus gaska soadjegeažis soadjegeahčái, ja jus geahčastat bajásguvlui vánddardettiin lea stuora vejolašvuohta áicat mearragoaskima.
